Hans-Otto Ojaste

1988

BA 2012

Metallidest on raud kõige hingelähedasem, raual on palju eri nägusid.

Raud tundub soe materjal, väga ilus materjal.

Sepistamisest jäänud pind on kõige võluvam, selles on midagi juhuslikku ja korrapärast samal ajal.

– – –

Sepikojas saabub mõtteselgus. Kui teen kaheksa tundi järjest tööd, söömata – niimoodi järjest tööd teha on uskumatu. Ma ei suudaks muud tööd niiviisi teha.

Mingi energia sepikoja tules on, mis käigus hoiab. Väsimus tuleb hiljem.

– – –

Ma ei ole müstiline karvane sepp, pole päris seda tüüpi inimene.

Aga selles tulega töötamises on saladus.

Raamatust “Rauast/ On Iron” – koostaja Kadri Mälk (Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn 2013)